Üldplaneering koostatakse omavalitsuse või selle osa kohta, vahest ka mitme omavalitsuse kohta. Üldplaneeringuga tuleb anda omavalitsuse ruumilise arengu eesmärgid ning näidata praktiline viis nende saavutamiseks. Kuna suur osa ruumilisest arengust toimub eraettevõtjate ja riigiasutuste initsiatiivil, siis ei ole üldplaneering niivõrd tegevusplaan kui raamistik arengu suunamiseks.

Üldplaneeringu koostamisel osaleb lisaks planeerijale mitmeid eri valdkondade spetsialiste, samuti kohalikud elanikud, riigiasutused, võrguvaldajad jt. Üldplaneeringu lahendusi puudutavaid otsuseid langetab kohalik omavalitsus arvestades erinevate osapoolte ettepanekuid ja vastuväiteid. Planeerija nõustab omavalitsust nende otsuste langetamisel. Üldplaneeringute üle teeb järelevalvet maavalitsus, kes määrab kooskõlastajad kui ka annab soovitusi planeeringuvaidluste lahendamiseks.

Üldplaneeringu koostamine võtab tavapäraselt aega mitu aastat. Planeerija koos planeerimismeeskonnaga tegeleb materjalide analüüsiga ning alternatiivide väljapakkumisega. Suurem osa planeeringuprotsessi ajast kulub üldjuhul koostöö läbiviimisele nii kohalike elanikega kui ka omavalitsuse siseselt ning vaidluste lahendamisele. Planeeringu kulgemise sujuvus sõltub lisaks välistele asjaoludele ka planeerija pädevusest ja kogemustepagasi suurusest.

Üldplaneeringu koostamise maksumus on üle kümne tuhandest euro. Lisaks võib planeeringu raames olla vajalik täiendavate uuringute läbiviimine. Samuti tuleb üldplaneeringu käigus läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH).