detailplaneering
Detailplaneering koostatakse avalikku huvi pakkuva tegevuse kavandamise puhul enne projekteerimist. Avalik huvi võib tuleneda kavandatava ehitise asukohast (nt linnaline asula, kus naabrid asuvad lähestikku, kaitseala, miljööväärtuslik ala) või iseloomust (nt suur hoone, suure külastajate hulgaga asutus) või mõlemast. Detailplaneeringu eesmärk on läbi avaliku protseduuri välja selgitada, mis tingimustel on ehitise rajamine võimalik.

Detailplaneeringu koostamisel teeb planeerija koostööd kohaliku omavalitsuse, kohalike elanike, riigiasutuste, võrguvaldajatega ja kaasab planeerimismeeskonda pädevaid spetsialiste. Planeeringuotsused langetab kohalik omavalitsus – valla- või linnavalitsus või -volikogu. Planeerija ülesanne on välja töötada antud kohta sobiv planeeringulahendus, vormistada korrektsed planeeringudokumendid, läbi viia koostööd ja abistada nii huvitatud osapoolt kui ka omavalitsust võimalike planeeringuvaidluste lahendamisel.

Planeeringu valmimise aeg sõltub paljudest asjaoludest – planeerija töökiirusest, huvitatud isiku soovidest ja kompromissivalmidusest, vaidluste tekkimisest, kohaliku omavalitsuse haldussuutlikkusest, kooskõlastajate seisukohtadest jms. Planeeringu koostaja ei saa kahjuks tagada detailplaneeringu valmimist kindlal tähtajal. Kõrge pädevusega planeerija suudab aga probleeme ette aimata ning pakkuda välja töötavaid lahendusi. Planeerija hariduse miinimumnõuetele vastava kogemusteta planeerija töösse võib seevastu sisse tulla nii sisulisi kui vormilisi vigu, mis venitavad planeeringu valmimist ja ei taga head tulemust.

Detailplaneeringute maksumus algab paarist tuhandest eurost. Hind sõltub planeerimissoovi sisust, ala suurusest, ala asukohast, omavalitsusest, huvitatud isiku omapanusest jne. Planeeringu koostamiseks on vajalik mõõdistatud geodeetilise 1:500 täpsusastmega alusplaani olemasolu. Planeeringu koostamise käigus võib osutuda vajalikuks täiendavate uuringute (nt mürauuring, dendroloogiline uuring, muinsuskaitse eritingimused) läbiviimine. Tugeva keskkonnamõjuga tegevuse kavandamise korral tuleb planeeringuga samaaegselt läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH).