Kuressaare Roomassaare poolsaarelt vaadatuna
Septembris 2017 valmis AB Artes Terrae tööna Kuressaare rohestruktuuri analüüs. Töö tehti Kuressaare Linnavalitsuse tellimusel Kuressaare haljastu probleemistiku ja võimalike arengusuundade välja selgitamiseks. Uuringus käsitleti kõiki Kuresaare avalikke haljasalasid, poollooduslikke ja looduslikke alasid arvestades nende funktsioone, ökoloogilist väärtust. olulisust/tähtsust miljöös ja linnaruumis. Uuringus anti muuhulgas ka hinnang olemasolevate haljasalade hetkeseisule ning tehti ettepanekud nende edasiseks arendamiseks ja haldamiseks. Erilise tähelepanu all olid korterelamute ümbruste haljasalad. 

Töö käigus tehtud ettepanekuid saab aluseks võtta üldiselt linna rohevõrgustiku planeerimislahenduse välja töötamisel ning kasutada sisendina lähtetingimuste seadmisel linna rohealasid puudutavate projektide ja planeeringute tegemisel.

Artes Terraes koostatud Tallinna Laagna tee haljastusprojekti I etapp realiseerus meeleolukalt. Tallinn.ee kirjutab:

"Lastekaitsepäeval, 1. juunil toimus Laagna tee eraldusriba haljasalal Tallinna laste ja noorte lillepidu, kus kolmeteistkümne pealinna õppeasutuse noored rajasid ühtekokku 38 sümboolset tarkuseterakujulist peenart. Lillepeol istutati 3,5 tuhat roosi ja rohkem kui 15 tuhat erinevat püsililli. Täiendavalt istutakse sügisel erinevaid sibullilli. Linnavõimu esindajad istutasid lillepeol 5 pihlakat.

Tallinna Keskkonnaamet koostöös teiste linna ametite ja Lasnamäe Linnaosa Valitsusega korraldasid 1. juunil 2017, lastekaitsepäeval Lasnamäe linnaosa territooriumil Laagna teel Tallinna laste ja noorte lillepeo. Üritusest võttis osa ligi 800 osalejat 13-st õppeasutusest, sh üheksa Lasnamäe, kahe Kesklinna kooli ja kahe kutsekooli õpilased ja õpetajad, lisaks vabatahtlikud linnatöötajad. Lillepeol istutati 1023 kollast, 1302 roosat ja 1023 punast roosi; püsililledest kurereha ´Rozanne´ 7068 tk, kukeharja ´Herbstfreude´ 2394tk, fasseni naistenõgest ´Walkers Low´ 6498tk. Täiendavalt istutakse sügisel sibullilli: 18 300 hüatsindi sibulat, 68 400 krookuse sibulat ja 22000 nartsissi sibulat."

Laagna tee haljastusprojekt koostati Tallinna Keskkonnaameti tellimusel, projekt valmis veebruaris 2017.

ERR fotogalerii: Lillepidu Tallinnas Laagna teel.


Laagna Tee Lilepidu

Töö käib. Foto Kristiina Kupper

Alates 3. oktoobrist asub Artes Terrae kontor uuel aadressil Tartu kesklinnas Küütri tn 14 I korrusel (vt asukoht kaardil). Sissepääs on hoovi poolt. Meie postiaadress on Küütri 14, 51007, Tartu. Büroo on avatud tööpäeviti alates 9.00 kuni 17.00-ni.

Kohtumiseni Küütri tänaval!

Tramm Jeruusalemma kesklinnas
Tänasel volikogu istungil võeti vastu Tartu linna üldplaneering ning suunati koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega avalikule väljapanekule, mis kestab 27. märtsist kuni 28. aprillini 2017. a. Väljapaneku kohaks on Tartu infokeskus raekojas ning Küüni ja Poe tänava nurgal olevad infostendid.

Tartu linna üldplaneeringus on kajastatud ka Artes Terrae linnaplaneerija Mart Hiobi esitatud ettepanek Tartu trammi rajamiseks. Mart tegi trammitee kohta kaks ettepanekut: 2016. a lõpus ettepanek Annelinna-kesklinna-Lõunakeskuse liini kohta ning veebruaris 2017 täiendavalt ettepanek ka teise (ERM-kesklinna-veevärk) ja kolmanda (veevärk-Ülenurme-lennujaam) etapi kohta. 
Suur eelis trammi juures on asjaolu, et sellega meeldib inimestel palju rohkem sõita kui bussiga. Uuringud näitavad, et juba bussiliini asendamine trammiga suurendab ühistranspordi populaarsust märgatavalt. Ja vastupidi – kui trammiliin kaotatakse, kogub sama liini sõitev buss vaid väikese osa endistest trammireisijatest. Põhjuseks on ilmselt mitu asjaolu, kuid tramm oma kindla marsruudi ja ajagraafikuga annab usaldusväärsuse, et jõutakse õigeaegselt plaanitud sihtpunkti. Trammi kiirust suurendab asjaolu, et trammipeatuste arv on väiksem ja eriti silmatorkav on lühike inimeste sisenemise-väljumise aeg peatustes võrreldes bussiga.
See peaks leevendama ka suurimat riski trammi puhul – et see ei kogu piisaval hulgal reisijaid, et end ära tasuks. Nimelt on trammiliini bussist tasuvamaks muutumiseks vaja kriitiline piirarv reisijaid. Seetõttu ei ole mõistlik trammi käivitada väikese külastajate arvuga piirkondade vahel. Tartu eelis on suur elanike kontsentratsioon Annelinnas, suur teenuste kontsentratsioon kesklinnas, suur meditsiiniteenuste ja ülikooli asutuste kontsentratsioon Maarjamõisas ja suur kaubanduse kontsentratsioon Lõunakeskuses. Eelkõige nende sihtpunktide ühendamine võikski tagada tasuva trammiühenduse.

Viimane linnavalitsusse esitatud ettepanek Tartu trammiteede paiknemise kohta asub siin JPG failina (2,4 Mb) ja PDF failin (4,4 Mb).

Ettepanekus esitatud põhitrass on joonisel 8,97 km, millest tagasipöördekohad (kus on üherajaline tee) on 1,44 km. Seega topeltteed 7,53 km + 0,72 km (tagasipöördekohad) = 8,25 km. Alternatiivtrass, mis lõpeks lõunakeskuses, on u 0,7 km lühem (topelttee). Põige raudteejaama juurde on 0,25 km (kaherajaline) ja tagasipöördekoht samuti 0,25 km. II etapi pikkus on jooniselt mõõtes 7,96 km koos tagasipöördekohtadega. III etapp kuni lennujaamani on 5,45 km koos tagasipöördekohaga.

Koridoride ettepaneku tegemisel on arvestatud:
1. Tramm peab ühendama kõige olulisemaid sihtkohti linnas – kesklinn tuleb siduda mugava, tiheda ja kiire ühistranspordiga ühelt poolt peamise elurajooni, Annelinnaga ja teiselt poolt olulise kompleksiga Maarjamõisa suunal, kuhu jääb ka Tartu suurim kaubanduskeskus, Lõunakeskus. Kesklinnas asuvad bussijaam, linnavalitsus ja enamik teenindusest. Trammiliini teeninduspiirkonna lähemasse (kuni 300 m kaugusel, vt EVS 843:2016 tabel 6.32) ulatusse jäävad mh raudteejaam, TÜ kliinikumi hooned, TÜ Maarjamõisa linnak, teatrihooned Vanemuine ja Väike-Vanemuine, kaubanduskeskused Eeden, Lõunakeskus ja Annelinna Prisma. Trammitee laiendatud (kuni 500 m kaugusel) ulatusse jäävad mh TÜ peahoone, A. Le Coqi spordihoone ja peaaegu kogu Annelinna elamurajoon.
2. Teises etapis lisanduks oluliste sihtpunktidena Eesti rahva muuseum Raadil ja Ropka tööstusrajoon oma rohke arvu töökohtadega. Kolmandas etapis lisanduks Ülenurme elamualad, kool ja tänane vallakeskus ning Tartu lennujaam.
3. Raudteejaama paremaks ühendamiseks on reserveeritud kõrvalepõige raudteejaama juurde, kuid selle trammitee rajamine ei ole esmatähtis, sest raudteejaam jääb põhiliinist vähem kui 300 m kaugusele.
4. Trammitee ühe rööpmepaari laiuseks on vastavalt standardile EVS 843:2016 (joonis 6.11) arvestatud vähemalt 3 m, kahe rööpmepaari laiuseks 6 m (kõverikel on ruumivajadus mõnevõrra suurem). Ettepanekus on arvestatud kahe rööpmepaariga trammitee rajamisega, mille tagasipöörderingid on ühe rööpmepaariga.
5. Kõik trammitee plaaniraadiused vastavad normile hea, pöörderaadius vähemalt 100 m (vt EVS 843:2016 tabel 6.24). Soola-Turu ja Vabaduse-Uueturu ristmikul ja alternatiivse trassi puhul Mõisavahe-Kalda ristmikul ning tagasipöörderingil on pöörderaadius vähemalt 30 m. Samuti raudteejaama tee ühinemisel peateega on pöörderaadius vähemalt 30 m.
6. Vanemuise mäe pikiprofiili oleks normatiivse pikikalde tagamiseks (6% kuni 250 m pikkusel lõigul, vt EVS 843:2016 tabel 6.28) vaja kohendada, sest praeguse mäe tõus on 7,4% (u 190 m ulatuses).Trammiteel ei tohi üldjuhul toimuda tavapärast autoliiklust, mis kaotab trammi kui kiire transpordi eelise. Lubatud oleks endiselt autode juurdepääs kruntidele. Samuti oleks lubatud kergliiklus. Kergliikluse ja trammiliiklusega ühiskasutusega alad on maailmas laialt levinud (nt Amsterdam, Casablanca, Jeruusalemm).
7. Eelnevast punktist tulenevalt tuleks tavapärane autoliiklus sulgeda Vanemuise, Lembitu ja Nooruse tänaval ning mõnel lühemal ühendusteel Annelinnas. Alternatiivse trassi korral Vanemuise, Vambola ja Ostwaldi tänaval ning mõnel lühemal ühendusteel Raja tn kandis ja Annelinnas. Ülejäänud lõikudes saab trammitee mahutada kas sõidutee kõrvale (mõnes kohas vähendades sõiduradade arvu, nt Turu-Soola, Riia-Turu ja Vabaduse-Uueturu ristmikul, või parkimiskohtade arvu, nt kaubamaja parklas) või eraldi teele väljaspool sõidu- ja kõnniteid.
8. Trammitee ületoomiseks Emajõest on vajalik uue silla ehitus praeguse Turu jalakäijate silla kõrvale, alternatiivse lahenduse puhul kunagise Holmi silla asukohas.
9. Trammitee ristumine raudteega tuleb korraldada tunneli abil.
10. Tunnelist Lembitu tänavale jõudmiseks tuleb lammutada olemasolev kõrvalhoone aadressil Lembitu tn 1b. Alternatiivse lahenduse puhul mitu kõrvalhoonet samas piirkonnas.
11. Üle Emajõe uue silla ehitamiseks on vaja lammutada osaliselt üks turuhoonetest, mis asub tänavamaal Soola tn T3 (nn kalahoone, mida tuli ehitada väiksemaks juba jalakäijate silla ehituse eelselt).
12. Trammitee paigutamiseks sõidutee kõrvale tuleb lammutada Anne tn 63b üksikelamu Annelinnas.
13. Mitmel pool tuleb saavutada kokkulepe era- ja avalikõiguslike asutuste (nt TÜ kliinikum) valduses olevate kruntide kasutamiseks.


Vikipeedias on huvitavad faktid, mis näitavad trammi populaarsuse tõusu viimastel kümnenditel. Täna on maailmas käigus 388 trammisüsteemi, millest 206 on Euroopas. Seejuures on viimase u 30 a jooksul (pärast aastat 1985) avatud 120 uut trammisüsteemi ning sel sajandil (pärast aastat 2000) on avatud 78 uut süsteemi, kuid 13 on suletud.

20. juunil kehtestati Eesti esimene merealade maakonnaplaneering


2012 aastal algatatud Hiiu maakonnaga piirnevate merealade maakonnaplaneering jõudis käesoleva aasta juunis lõpuni. Traditsiooniliselt kasutatakse merd peamiselt kalapüügiks ja laevanduseks, kuid viimasel ajal on kasvanud huvi ka tuuleenergia ja vesiviljeluse arendamiseks. Planeeringuga paigutati uued ja traditsioonilised mere kasutusviisid selliselt, et tegevused ei satuks konflikti ning tagatud oleks ka looduskeskkonna hea seisund.
Planeeringu eesmärk on tagada Hiiu maakonna mereala ressursside väärtustamine, säilitamine ja jätkusuutlikkus ning Hiiumaa tasakaalustatud areng. Planeeringu koostamise käigus arutleti peamiselt tuuleparkide rajamise üle.
Hiiu maavanem Riho Rahuoja ütleb, et kehtestatud planeering on Hiiumaale parim merealade kasutamise lahendus: „Meretuuleparkide rajamise tulemusel muutuks Eesti energiatootmine keskkonnasõbralikumaks, elavneks majandus ja suureneks ka energia eksport. Eksperdid on leidnud, et see maakonnaplaneering on hea näide koostööst ja kaasamisest, sest selle koostamises osalesid aktiivselt nii kohalikud elanikud, omavalitsused, valdkondade eest vastutavad ministeeriumid, looduskaitse ning kalandusettevõtjad ning muud asjast huvitatud.“
Planeeringu koostamise konsultant Heiki Kalberg maastikuarhitektuuribüroost Artes Terrae sõnab: „Eestis kasutatakse merd võrreldes muu Euroopaga vähem ja ka konflikte kasutajagruppide vahel on seetõttu vähem. Maakonnaplaneeringus määrasime ühelt poolt ära loodus-ja kultuuriväärtuste kaitsealad ning teisalt leidsime alad, mida saaks kasutada majandustegevuseks ning riigikaitseks. Lindude rändeteid, kalurite traalpüügialasid, laevade liikumisteid ning Hiiumaa elanike soove arvestades määrasime ka võimalikud tuuleenergia tootmise alad.“
Kui mujal maailmas on mere kasutamise planeerimine muutunud juba tavapäraseks, siis Hiiu maakonna merealade maakonnaplaneering on esimene kehtestatud merealade planeering Eestis. Praegu koostatakse sarnast planeeringut ka Pärnu maakonna merealadele. Riigi merepoliitikaga on seatud eesmärgiks koostada Eesti mereala planeering 2020. aastaks.
Hiiu maakonnaga piirneval mereala maakonnaplaneeringu koostas Hiiu maavalitsus maastikuarhitektuuribüroo Artes Terrae, konsultatsiooniettevõtte Alkranel ning Tallinna tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi konsultantide abiga.
Hiiu maakonnaga piirnevate merealade maakonnaplaneering on kättesaadav Hiiu maavalitsuse veebilehel http://hiiu.maavalitsus.ee/et/merealade-teemaplaneering.
Vt ka http://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/lepime-mere-kasutamise-osas-kokku/.
Linnahalli planeeringuga seotud üheksa kuud kestnud tihe töö jõudis sel nädalal vahefinišisse. ERR.ee kirjutas avaldatud uudises 15.02.2017 järgmist:

Tallinna linnavalitsus võttis vastu Tallinna linnahalli ja selle lähiala detailplaneeringu, mis hõlmab 11,5 hektari suuruse maa-ala. Planeeringulahenduse väljatöötamisel on lähtutud vajadusest kujundada Tallinna linnahalli ja Logi tänava vahel asuvast hoonestamata maa-alast atraktiivne linnaruum, mida ilmestavad jalakäijate ja kergliiklejate tarbeks kujundatud hoonetevahelised väljakud, haljastatud tänavad ja rannapromenaad.
Oluliseks eesmärgiks on seatud Tallinna linnahalli uuesti kasutusele võtmine ning linnahalli kui mälestise ja piirkonna maamärgi dominantsuse, juurdepääsetavuse ja vaadeldavuse tagamine.
/.../
Detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu kohaseid maakasutuse juhtotstarbeid ning rohekoridori ulatust ja haljastuse osakaalu, ühtlasi taotletakse looduskaitseseadusest tuleneva ranna ehituskeeluvööndi vähendamist.

Täpsemalt planeeringu kohta loe Tallinna Linnavalitsuse kodulehel avaldatud uudisest.

Tallinna Linnahalli planeering
Artes Terraes valmis 2016 aasta algul Tallinnasse, Lõokese 5 kavandatud ringmaja maastikuarhitektuurne projekt. Projekti eesmärk oli luua turvaline, vaheldusrikas ning mitmekesine puhkeala igas vanuses majaelanikele. Ülesanne oli üsna komplitseeritud, sest arvestada tuli suhteliselt piiratud ruumilisi mahte, maa-alust parklat, kõrguste vahe sisehoovis ja rida muid kitsendusi. Lahenduse põhijooned dikteeris siiski ringmaja võluv välislahendus oma ümara sisehooviga (Arhitektuuribüroo Ansambel). Kasutatud on erinevaid haljaid pinnakattematerjale, minimeerida on püütud kivipindu ning jäetud võimalikult palju kohti olemiseks-istumiseks. Üsna suure osa alast hõlmab pigem väikelastele orienteeritud mängukoht.

Töö autoriteks on Gerly Toomeoja ja Sulev Nurme, töö tellijaks Endover Kinnisvara.

Milliseks peaks kujunema plaanitud tulemus, saab näha täpsemalt arendaja kodulehel olevast galeriist: http://endover.ee/ringmaja/tutvustus.html

Lõokese 5 haljastus
Vaade sisehoovile. Visualisatsioon: Endover Kinnisvara
Artes on nüüd ka Facebookis. Leiate meie lehe aadressilt:
https://www.facebook.com/artesterrae/

Olete oodatud lehte külastama, meeldivaks lisama ja jagama.

Artes Terrae
Kooskõlastused on saanud Inju mõisa pargi rekonstrueerimisprojekt. Inju mõisahoone on üks silmapaistvamatest neorenessanss-stiilis näidetest Eesti mõisaarhitektuuris. Peahoone valmis 1894.a ning see lähtub itaaliapärasest ehtpalazzolikust arhitektuurist nii oma üldlahenduses kui detailides.Mõisahoone arhitektiks arvatakse olevat Rudolf von Engelhardti ning seda peetakse üheks õnnestunumaks selle stiili näideteks Eestis. Inju mõisa park kavandati Walter von Engelhardti projekti järgi XIX sajandi lõpuperioodile omases segastiilis. 1898. a, kui park ei olnud veel lõplikult valmis, avaldas Eestimaa Aianduse Seltsi inspektor Fr. Winkler arvamust, et kui kõik istutatud leht- ja okaspuud aegamööda suureks kasvavad, kujuneb Inju pargist „üks parem looduslikus stiilis park“.

Projektiga markeeriti eelkõige peahoone lähiümbruse pargiruum vastavalt XX sajandi alguse situatsioonile ning tegeldi sovjetiaegsete ehitiste visuaalse mõju vähendamisega tagaväljakul. Projekti autorid on Gerly Toomeoja ja Sulev Nurme, tellijaks Inju Mõis MTÜ.

Inju mõisa värav
Otepää Linnamäel teostati möödunud sügisel raietöid seoses Linnamäe nõlvade puistu korrastamisega. Artes Terrae koostatud inventeerimise ja metsakorralduskava kohaselt olid raiesse määratud juurepessust kahjustatud kuused. Töö eesmärgiks oli kahjustatud puude eemaldamisega puistu üldise seisukorra parandamine. Tsiteerime Valgamaalast:

«Sellist keerulist objekti nagu on Otepää Linnamägi Eestist naljalt ei leidu,» nentis Ökopesa OÜ juhataja Triin Peips. «Töö on kahtlemata huvitav ja väljakutseid esitav, esmasel vaatlusel on näha, et palju puid on seest mädanenud ja haigusest kahjustatud.» 

/.../

2015. aasta lõpus tellis Otepää vallavalitsus töö, mille eesmärk oli saada teavet Linnamäe nõlvadel kasvava puistu seisukorrast ning sellest tulenevalt ka saada tegevusplaan mäe nõlvade heakorrastamiseks. Töö tulemusena valmis Artes Terrae koostatud metsamajandamiskava ja Linnamäe puude raieks märkimise aruanne.
Tööst selgub, et suur osa nõlval kasvavast puistust on kahjustatud juurepessust. Otepää vallavalitsus edastas keskkonnaametile metsateatise, saamaks luba haigete puude eemaldamiseks. Keskkonnaamet pidas vajalikuks täiendavat ekspertiisi ning selle hinnang metsa seisundile oli samasugune nagu Artes Terrae aruandes.

Tänaseks on kavakohased raietööd enam-vähem lõpetatud. Vajalik on ehk siit-sealt üksikute okste või puude eemaldamine vaadete viimistlemiseks. Omavalitsuse poolt kaalutav oluliselt ulatuslikum raie ei ole puistu seisundit või maastikupilti arvestades tingimata vajalik. Pigem on see, arvestades Linnamäe tähtsust Otepää kuvandis, võimalus uueilmelise maastiku kujundamiseks. Sellised tööd oleks vajalik ette näha aga juba enam mitte metsamajandamiskava "pikendusena" vaid eraldiseisva maastikuarhitektuurse tööna, mis tugineks laiemal maastikuanalüüsil.

Juurepess

Juurepessist kahjustatud kuusk. Foto Otepää VV
Oleme loonud kontakti kvaliteetset ja maitsekat inglise stiilis pargimööblit valmistava ettevõttega - Alexander Rose. Alexander Rose on 1994. a loodud ja valdavalt Inglismaal tegutsev ettevõte, mis on keskendunud aia- ja pargimööbli tootmisele. Nende eeskujuliku kvaliteedi pärast otsitud ja hinnatud toodangut turustatakse kogu maailmas. Enamus praegusest toodangust valmib Boliivias, valmistamiseks kasutatakse tiigipuud, pööki jt vastupidava puiduga liike. Pakutakse väga erineva disainiga tooteid, võimalik on valida ka mitmete erinevate pinnatöötluste vahel.

Alexander Rose tootekataloogiga saab tutvuda aadressil: http://www.alexander-rose.co.uk/catalogue

Kui tel on huvi Alexander Rose toodete kohta, saatke meile palun See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. aadressil toote artikli numbri ja tükiarvuga päring, mille alusel saame hinnapakkumise teha.

Alexander Rose

Alexander Rose. Cornis Tunberry